Spaapakett meestele pakub rohkelt üllatusi
12:42 19.06.20 Alex-Sander Puhm
//
Kuuldes sõnapaari “spaapakett meestele”, ei pruugi see esialgu kõlada just kõige maskuliinsema tegevusena, millega enda päeva sisustada. Kogemuse saamiseks otsustasin aga omal nahal ära proovida, mida see siis tegelikult endast kujutab.
Kell on 9 hommikul, kui astun üle Dorpatis asuva Herb Spa läve. Mind tervitab rõõmsameelne administraator, kes ulatab mulle hommikumantli ja sussid.
“Meestepakett Kanarbik, jah?”
“Just nii.”
Sel hetkel jõudis reaalsus kohale, et ma olengi praegu täiesti üksi keset tööpäeva hommikut spaas. Mis toimub? Tundsin end stereotüübi järgi veidi nagu täiskohaga pereema, kes viis just lapsed lasteaeda ja kooli ning nüüd omaette lõõgastuda soovib. See ei tundunud mulle loomulik, aga proovisin hoida avatud meelt.
Mind juhatatakse garderoobi, kus läheb hommikumantel selga ja sussid jalga. Seejärel suundun ruumi, kus ootab paketi esimene osa ehk käte ja jalgade ekspresshoolitsus. Misasi? Mingi ettekujutus mul oli, mida see tähendada võib, aga kindel ei saanud olla. Spaatöötaja Julia aga selgitas mulle kenasti ära, mis nüüd täpselt toimuma hakkab ja miks see vajalik on.
Lihtsustatult selgitati asja nii – mehed on küll mehed ja me oleme omamoodi, aga inimesed oleme ikkagi. Enda käte ja jalgade korras hoidmine peaks olema midagi, mis on kõigil inimestel harjumuseks. Praegu, suvisel perioodil, kus maal paljajalu rohu ja mulla sees müttamine, rannas käimine ja erinevates veekogudes ujumine on eestlastele üsna tavapärane, peaks jalgadel veelgi rohkem silma peal hoidma. Kõlab ju täitsa loogiliselt, mõtlen endamisi.
Samuti sain teada, et lameda tallaga jalanõusid ei tohiks liialt palju kanda ja eelistada tuleks mingisugusegi kontsaga jalanõusid. Sellega väldid lampjalgsust. No näed, jälle targem.
Käte ja jalgade hoolitsus kulges üldiselt väga toredalt. Natuke sai naerda ka. Protseduur, kus mingisuguse suure viiliga minu jalataldu hõõruma hakati, meenutas mulle põhikooli tööõpetuse tunde, kus puu- ja rauatükke viilima pidi. Kui aga küsiti, et kas sellest kõdi ka on, vastasin kindlalt, et absoluutselt mitte. Tegelikult ikka oli küll, aga kamoon, ma ei hakka ju seal väikse tüdruku kombel spaatöötaja ees itsitama. Ma olen ikkagi mees ja kannatan ära. Vaikin ja itsitan siis seesmiselt.
Käed ja jalad said väga kenasti korda. Alguses kartsin tegelikult, et ehk väljun hiljem spaa uksest selliste naiselike ja ehk mehe kohta liiga pehmete jäsemetega, aga tegelikult nii ei olnud. Nüüd olid need lihtsalt kuidagi…korralikumad. Aga ikkagi enda omad. Superluks.
Ekspresshoolitsus tehtud, suunati mind puhkealasse, kus sai teed juua ja enda uue väljanägemisega käsi ja jalgu imetleda. Mõne aja pärast kutsuti aga taaskord ruumi, kus ootasid massaažilaud ja spaamuusika. Klassikaline värk.
Ja siis hakkaski massaaž pihta, mis hõlmas endas nii selja, jalgade, pea, näo, kaela kui ka õlgade mudimist. Koos sellesamuse spaamuusika ja üldiselt rahustava õhkkonnaga kadusin massaaži vältel pidevalt kuskile ära. Aga ma ei tea, kuhu. Ma ei mõelnud midagi, lihtsalt olin ja nautisin.
Kui nüüd aus olla, siis eriline massaažide fänn pole ma kunagi olnud. Seekordsest kogemusest aga õppisin, et olen tavaliselt lihtsalt vale massaažistiili valinud või teistsuguse arusaamaga massööri juurde sattunud. Selline intensiivne väänamine ja seljas elamine pole mulle üldiselt meeldinud, sest noore inimesena ei ole mul vist kehas piisavalt neid valusaid sõlmi, millest usinalt lahti proovitakse saada. Seekordne massaaž oli hulga rahulikuma stiiliga ja tekitas sellise pehme tunde, mida kirjeldada on keeruline.
Spaatöötaja Julia soovitas mul pärast massaaži rahulikult võtta ja ma olin sellega igati päri. Keha tundus lihtsalt kuidagi liiga pehme ja lödi, et kohe püsti tõusta ja ringi toimetama hakata. Massaažist nii-öelda pärisellu tagasi tulemine võttis kokku aega tubli pooltund, mille ajal sain puhkealas istuda ja jällegi teed juua.
Tänasin viisakalt spaatöötajaid ja suundusin garderoobi tagasi. Tegin emale saatmiseks garderoobis pildi ka: “Näe vaata, selline tööpäev mul siis täna”. Sellega oli minu esimene, spetsiaalselt meestele suunatud spaakogemus läbi.
Mis ma siis teada sain või mida õppisin?
Meeste jaoks võiks spaas käimine või kehahoolitsuste saamine tavapärasemaks nähtuseks saada. Mulle igaljuhul meeldis, uskuge või mitte. Skeptilisus on igati mõistetav ja ega ma ütle, et kõik mehed peaksid nüüd joostes broneeringuid tegema hakkama ja nii-öelda ilueedideks hakkama. Pigem on oluline aru saada, et enda keha eest hoolitsemine on igati normaalne ja osa inimeseks olemisest. Mehelikkuse kaotamise kartust või mingit muud macholikku hoiakut ei ole tarvis. See on veidi iganenud arusaam, et taolised protseduurid on vaid naiste pärusmaa. Ka meestele on see igati okei. Vähemalt võiks olla.
//
